Kuidas kõik alguse sai?
Kõik sai alguse 1945. aasta augusti viimasel kolmapäeval, kui rühm noori jälgis Buñoli väljakul linna kaitsepühaku pidustuste hiiglaste ja suurte peade rongkäiku. Lugu räägib, et noored tahtsid trügida otse rongkäiku, muusikute ja kujude vahele.
Trügimises üks osaleja kukkus. Ta tõusis nii vihasena, et hakkas lööma kõike enda ümber. Saatus tahtis, et kohe kõrval asus köögiviljalett: inimesed hakkasid üksteist tomatitega loopima, kuni korravalvurid tegid esimesele tomatisõjale lõpu.
Järgmisel aastal kordasid noored traditsiooni omal algatusel, seekord kodust kaasa võetud tomatitega. Kuigi politsei katkestas peo mitmel aastal järjest, olid noored, ise seda teadmata, juba ajalukku läinud.
1950. aastate alguses keelati La Tomatina ära. See osalejaid ei heidutanud, mõned isegi vahistati. Rahvas ütles oma sõna, pidu lubati taas ja osalejate arv kasvas aasta-aastalt.
Pidu jäi taas ära kuni 1957. aastani, mil elanikud korraldasid protestiks “tomati matused”: rongkäigu, kus naabrid kandsid kirstu, mille sees oli suur tomat.
Rongkäiku saatis orkester, kes mängis leinamarsse, ja selle edu oli täielik.
Lõpuks lubati La Tomatina ametlikult ja sündis pidu, nagu me seda täna tunneme.
Saade Informe Semanal tegi peo kuulsaks kogu Hispaanias
Pidu sai ülejäänud Hispaanias populaarseks tänu Javier Basilio reportaažile, mida näidati Hispaania telesaates Informe Semanal 1983. aastal.
Nii algas La Tomatina moodne ajastu, mis on toonud peole rahvusvahelise tuntuse. Sellest ajast alates kasvavad osalejate arv ja entusiasm aasta-aastalt ning 2002. aastal kuulutati Buñoli La Tomatina rahvusvahelise turismihuviga peoks.